ERAA ettepanekud koroonaviiruse mõjude leevendamiseks

ERAA poolt tööandjate keskliidule saadetud autovedajate ettepanekud.

Sektori poolt väljapakutud ettepanekud:

1.        Diislikütuse ja gaasiiliste kütuste aktsiisi alandamine- antud meede oleks äärmiselt suureks toetuseks kogu transpordisektorile (nii kauba- kui ka inimeste veo osas).
2.        Raskevoki maksust loobumine transporditeenust osutavale ettevõttele eriolukorras ning selle järgselt kuni olukorra stabiliseerumiseni. Antud meede oleks otseselt Eesti vedajate toetamiseks (ehk põhitegevusena veoteenust pakkuvad ettevõtted), et vähendada ettevõtete kulusid, et ettevõtted saaksid ressursse kasutada töötajate hoidmisele.  Jätkuvalt maksaksid nii Eesti kui väliriigi vedajad teemaksu. Vajalik eelduslikult raskeveokimaksu seadus.
3.        Rahvusvaheliste vedude tagamiseks
   1.        Päevarahade maksmise määra muutmine kuni olukorra stabiliseerumiseni eesmärgiga tagada võimalus teostada rahvusvahelisi  kaubavedusid konkreetsete autojuhtidega ning suudaksime neid ka motiveerida . Muuta Vabariigi valitsuse25.06.2009 määrust nr 110 „ Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ §7 lg 1 p 3 selliselt et ettevõtte saaks lähetuse korral päevaraha maksta ilma ajalise piiranguta 50 eurot. Antud muudatus tähendab kaubaveo puhul olukorda, mis motiveerib ettevõtet saatma riigist välja pigem vähem autojuhte. Hetkel saab üks autojuht asjakohase tasu eest riigist väljas viibida ainult 15 päeva. Suurema tasu maksmise võimalus tagaks olukorra, kus üks autojuht võib olla riigist ära ka pikemalt kui 15 päeva või saab sama autojuht minna ühe kuu jooksul mitmele kaubaringile välisriiki (samaväärse palga ulatuses). See meede tagab ka asjaolu, et ühest ettevõttest ei peaks ühes kuus riigist väljas käima mitu erinevat autojuhti (hetkel saadetakse riigist välja pigem mitu autojuhti kui üks ja sama korduvalt, et ettevõte saaks maksta 50 eurost päevaraha).
   2.       Välisriigis karantiini sattunud autojuhi ja veoki kulude katmine – juhul kui välisriigis satub karantiini Eesti vedaja mis takistab kauba ja inimese tagasipöördumist Eestisse võtab riik üle autojuhile lähetuse kulude katmise ning juhul kui karantiinis on pikemat aega ka veok peatatakse riigi toetusel/garantiil nt liisingmaksete tasumine maksepuhkusena.
   3.        Eestile transiiti pakkuvate teiste riikide motiveerimine kaubaveo lahti hoidmiseks- Riigi poolne tugi tagamaks, et nt Poola ei piiraks kaubavedusid ega paigutaks Eesti vedajaid koos kaubaga karantiini. Antud meede on otseselt seotud vajadusega tagada kaupade vaba liikumine, mis omakorda tagab toorainete olemasolu Eestis.
4.        Mis iganes teise sektori riigi poolse toetuse saaja kohustus kasutada vedude teostamiseks Eesti vedajat (võimalusel siis ka Eesti materjali – nt tsement, killustik, liiv, kruus jne). Antud meede tagaks selle, et kui riik on ühte sektorit toetanud ei liigu läbi selle toetuse tegelik kasu teise riiki (nt Läti ettevõtte teostab veoteenuse kui riik on otseselt toetanud nt tootmis v ehitusettevõtlus sh ka töötajate sundpuhkusele saatmiseks).
5.        Ettevõtetel, kel tekib makseraskused (nt liisingumaksed) oleks riigi poolne toetus (koostöös pankadega), et  võimaldada kriitilisel perioodil maksepuhkuseid ja tähtaegade pikendamisi.
6.        Koondamiste vältimiseks tööjõumaksude tasumise peatamine (oluline vähendamine) kuni olukorra stabiliseerumine ettevõtete jaoks, kes teisel juhul koondaksid töötajad – ettevõte maksas töötajale välja palga, kuid sama perioodi eest ei maksas ettevõte riigi tööjõumakse. Tingimused, et töötajatele säilitatakse sama palk nt viimase 6 kuu keskmine, et vältida manipuleerimist. Lisaks kindlasti vajaks meede ka konkreetsemaid täiendavaid tingimusi, et tagada selle alusel toetus tõesti nendele ettevõtetele, keda teisel juhul ootaks eest suur koondamislaine (mingi teatud protsent ettevõtte töötajatest).
7.        ERAA toetab Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettepanekuid
   1.        Haigushüvitise katmine täies ulatuses riigieelarvest. Maksta haigushüvitist alates esimesest haiguspäevast kuni haiguslehe lõppemiseni ning haigushüvitis katta täies ulatuses riigieelarvest. See motiveerib töötajaid koju jääma koheselt haigussümptomite ilmnemisel ning leevendab tööandjate rahalist koormust.
   2.       Keskmise palga säilitamine karantiinis olevale töötajale Töötukassa vahenditest ja muud meetmed ettevõtjatele likviidsusprobleemide leevendamiseks. Olukorras, kui töötajad ei ole küll haiged, kuid peavad olema karantiinis, ei maksta neile haigus­hüvitist, kuid tööandja peab maksma keskmist palka TLS § 35 alusel. Iseäranis problemaatiline on olukord sektorites, kus kaugtöö tegemine ei ole võimalik või ei ole valdavalt võimalik, sh ehitussektoris. Ettepanek on kasutada karantiinis olevatele töötajatele keskmise palga maksmiseks Töötukassa vahendeid, et säilitada töötajatele töö­tasu ning samas leevendada tööandjate rahalist koormust.

Lugupidamisega;

Einar Vallbaum

ERAA President