Rootsi vastused Eesti vedajate küsimustele

Eelmise aasta lõpus kogusime vedajate abiga kokku küsimused, mis on tekkinud seoses Rootsi vedudega ja vajavad selgitamist, et oleks võimalik vähendada ja võimalusel vältida karistamisjuhtumeid, millega kaasnevad trahvisummad on väga suured.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ja nimel saadeti küsimused Rootsi Transpordiagentuurile. Alljärgnevalt avaldame sealt saabunud vastused, mis peamiselt puudutavad kabotaažireeglite tõlgendamist ning juhi töö- ja puhkeaega.

Kabotaažieeskirjad

1. Selgitage palun järgmisi olukordi: kaubad on rahvusvahelise veo kontekstis maha laaditud Rootsis ja Rootsis toimub järgmine veotegevus:

a) kaup laaditakse peale ühest laadimiskohast ja transporditakse viide erinevasse mahalaadimiskohta Rootsis. Selleks on ette valmistatud viis eraldi CMR-i. Kas neid viit toimingut käsitletakse kabotaažvedudena ja kas see olukord tähendab seega kabotaažieeskirjade rikkumist?

Jah, see on rikkumine. Kui kaupa ei laadita peale saatelehel märgitud algsaatja juures, siis teie näites läheb see arvesse viie kabotaažveona.
Kuidas loendada kabotaažvedusid:
Määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 8 kohaldamisel ei tohi kabotaažvedu hõlmata muud kui
1. ühte laadimis- ja ühte mahalaadimiskohta,
2. mitut pealelaadimis- ja ühte mahalaadimiskohta, kui mahalaadimine toimub saatelehel märgitud lõppsaaja juures või,
3. ühte pealelaadimis- ja mitut mahalaadimiskohta, kui pealelaadimine toimub saatekirjas märgitud kauba algsaatja juures.

Need eeskirjad tähendavad järgmist:
kui kaubal on üks pealelaadimiskoht ja mitu mahalaadimiskohta, siis loetakse see üheks kabotaažveoks – kui pealelaadimine toimub saatelehel märgitud kauba algsaatja juures; (pange tähele, et see peab olema sama laadimiskoht ja on oluline, et see laadimiskoht oleks kauba saatja juures – laaditud haagise sadamast peale võtmist ei loeta algsaatjaks).

Samas juhime tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjoni koostatud kabotaažieeskirjade küsimuste ja vastuste dokumendi küsimusele number 4 antud vastuses on selgitatud, et üks kabotaaživedu võib hõlmata mitut laadimiskohta, mitut kättetoimetamiskohta või vajadust mööda ka mitut laadimis- ja kättetoimetamiskohta . Kas peale- ja mahalaadimiskohtade arv ühe kabotaažveo ajal on Rootsis seaduslikult piiratud?

Jah, need on Rootsis seadusega piiratud.
Oleme küsimuste ja vastuste dokumendist teadlikud. Komisjon viitab punktis 4 Euroopa Kohtu otsusele C541-16. Selles otsuses selgitab kohus, et liikmesriikidel on lubatud kehtestada siseriiklikud rakendusmeetmed, kui tegemist on mitme pealelaadimiskoha või mitme mahalaadimiskohaga.
Rootsi on rakendanud eeskirjad ühe (1) kabotaažveo loendamise kohta.
Need eeskirjad on toodud Rootsi määruses SFS 1998:786 5b §-s (ainult rootsi keeles).
https://riksdagen.se/sv/dokument-lagar/dokument/svensk-forfattningssamling/forordning-1998786-om-internationella_sfs-1998-786
 

Määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 8 kohaldamisel ei tohi kabotaažvedu hõlmata muud kui

1. ühte pealelaadimis- ja ühte mahalaadimiskohta,
2. mitut pealelaadimis- ja ühte mahalaadimiskohta, kui mahalaadimine toimub saatelehel märgitud lõppsaaja juures või,
3. ühte pealelaadimis- ja mitut mahalaadimiskohta, kui pealelaadimine toimub saatekirjas märgitud kauba algsaatja juures.

b) kaup laaditakse peale ühest laadimiskohast ja transporditakse viide erinevasse mahalaadimiskohta Rootsis, kuid seda tehakse ühe CMR-saatedokumendi alusel, kuna tegemist on ühe saatjafirma saadetisega selle firma teistesse filiaalidesse. Kas selline kabotaažvedu on Rootsis kabotaažieeskirjadega kooskõlas?

Kui on viis erinevat mahalaadimiskohta, rikutakse kabotaažieeskirju ülaltoodud punkti nr 3 kohaselt, kui veok võtab kaubaga haagise sadamast (mis ei ole kauba algsaatja).
Kui aga veok võtab kaubaga haagise järgi (ehk alustab vedu) algsaatja juures, loetakse seda üheks kabotaažveoks.

2. Sõiduk on sooritanud ühe kabotaažveo Rootsis ja veab seejärel kauba Rootsist Soome rahvusvahelise veona. Peale kauba mahalaadimist Soomes jõuab see sõiduk järgmisel päeval tühjana Rootsi tagasi. Kas nimetatud rahvusvaheline vedu Soome katkestab eelmise seitsme päeva pikkuse ajavahemiku ning peale kauba mahalaadimist Soomes saab see sõiduk teha kabotaažveo Rootsis ilma neljapäevast ooteaega arvestamata?

Ei – kui veok lahkub Rootsist, algab ooteaeg (alates viimase kabotaažveo kauba mahalaadimisest Rootsis).
Kui mootorsõiduk lahkub Rootsist pärast siin lubatud kabotaažvedude sooritamist (seitsme päeva pikkuse ajavahemiku jooksul), kaob õigus kabotaažveo teostamiseks seoses saabuva rahvusvahelise veoga.
Lisaks sellele – kui sõiduk tuleb Soomest tagasi tühjana, tohib sellega Rootsis teha ainult ühe kabotaažveo (kui 4-päevane ooteaeg on läbi).

3. Juht teostab pärast rahvusvahelist vedu esimese kabotaažveo Kapellskäri sadamast Örebrosse. Örebros toimub haagiste vahetus: üks juht annab kaubaga haagise sama veoettevõtja teisele juhile ning võtab teise juhi kaubaga haagise ja toimetab selle Kapellskäri sadamasse. Kas selline haagiste vahetus rikub Rootsis kehtivaid kabotaažieeskirju?

Kabotaažvedude loendamine sõltub sellest, milliseid vedusid veokiga teostatakse.
Kui kabotaažvedude alustamiseks on vajalikud eeldused täidetud, siis:
esimene kabotaažvedu on Kapellskär–Örebro ja
teine kabotaažvedu on Örebro–Kapellskär.
Määruse 1072/2009 eeskirjade järgimiseks peab juht esitama kõik artikli 8 lõike 3 kohased tõendid, sealhulgas veoki ja haagise registreerimisnumbri kõigi kabotaažvedude jaoks. Näiteks kui juht ei laadi haagist kaubasaatja juures maha, ei saa ta esitada tõendeid artikli 8 lõike 3 punkti c kohaselt.

4. Kas kabotaaž sõltub lisaks sõidukile ka juhist?

Sõidukiga tehti Rootsis üks kabotaažvedu, millele järgnes neljapäevane ooteaeg. Pärast seda vahetus selle sõiduki juht. Kas uus juht saab selle sõidukiga pärast neljapäevast ooteaega Rootsis järgmise kabotaažveo teha?

Kabotaažvedude loendamine sõltub veokist, mitte juhist.
Pole selge, miks veokile on vaja pärast ühte kabotaažvedu Rootsis rakendada ooteaega, välja arvatud juhul, kui sõiduk on Rootsi sisenenud tühjalt (pärast kauba mahalaadimist rahvusvahelise veo raames teises liikmesriigis). Sel juhul ei ole sõidukiga lubatud teha Rootsis teist kabotaažvedu, välja arvatud juhul, kui sõidukiga on tehtud uus rahvusvaheline vedu.
Sellele küsimusele vastamiseks vajame rohkem teavet sõiduki varasemate vedude kohta.

5. Tühja haagise vedu kliendi juurest sadamasse.
Rahvusvahelise veo käigus transportis veok laaditud haagise kliendile Stockholmis. Seejärel sõideti veokiga (ilma haagiseta) Örebrosse. Örebros võeti järgi tühi haagis, mis transporditi Kapellskäri sadamasse. Kas sõit Örebrost Kapellskäri tühja haagisega loetakse kabotaažveoks?

Kui tühje haagiseid veetakse ilma saatekirjata, ei tuleks seda vedu põhimõtteliselt käsitleda  tasulise  autoveona.
Kui aga tühja haagise vedu sadamasse toimub veolepingu (näiteks saatekirja) alusel, tuleks vedu käsitleda kabotaažveona.
(Komisjoni küsimuste ja vastuste punkt nr 6)

6. Pärast kauba mahalaadimist rahvusvahelise veo käigus võtab juht tühja konteineri sadamast ja transpordib selle pealelaadimiseks Örebrosse. Kas sellist tühja konteineri vedu laadimiskohtat loetakse Rootsis kabotaažveoks?

Vt vastust küsimusele nr 5

7. Juht veab rahvusvahelise veo raames kaupa Eestist Rootsi ja kauba mahalaadimine toimub Kapellskäri sadamas. Seejärel laadib juht 1/3 kaubast peale ühest kohast (CMR 1), 1/3 kaubast teisest kohast (CMR 2) ja 1/3 kaubast kolmandast kohast (CMR 3) ning sõidab Kapellskäri sadamasse laaditud haagisega. Haagis antakse üle sadamas. Kas seda peetakse Rootsis üheks kabotaažveoks?

Esiteks – oluline on, et Kapellskär oleks saatelehele märgitud kaubasaajana.
Kuna Kapellskär ei ole kabotaažveo lõplik kaubasaaja, siis loetakse seda kolmeks kabotaažveoks.
Vt küsimust nr 1 kabotaažvedude loendamise kohta Rootsis.

8. Millistel tingimustel võib tühisõit Rootsis olla kabotaažvedu?

Vt vastust küsimusele nr 5.

9. Juht võtab Kapellskäri sadamast tühja haagise  ja sõidab Örebrosse kaupa peale laadima. Kas sellist tühisõitu peetakse Rootsis kabotaažveoks?

Vt vastust küsimusele nr 5.

10. Kui Rootsis toimub teeäärne kontroll kabotaažieeskirjade täitmise kontrollimiseks, siis kui pika kontrollile eelneva perioodi kohta peab juht sõidukis kaasas kandma CMR-saatedokumente?

See sõltub sellest, milliseid vedusid veokiga on tehtud.Kui veokit on kasutatud vedude jaoks Rootsi territooriumil nelja päeva jooksul enne esimest kabotaažvedu, peab juht esitama artikli 8 lõike 3 kohased tõendid kõigi nende vedude kohta.
Kui veok ei ole olnud Rootsi territooriumil nelja päeva jooksul enne esimest kabotaažvedu, peab juht esitama tõendid saabuva rahvusvahelise veo ja kõigi järgnevate kabotaažvedude kohta.

11. Juhil on ainult poolelioleva rahvusvahelise veo ja kabotaažveo dokumendid, kuid puuduvad eelmise  veoringi dokumendid, kuna need dokumendid on juba veoettevõtja kontorisse edastatud. Kas on võimalik, et teeäärse kontrolli käigus Rootsis saab juht ühendust võtta veoettevõtja kontoriga, et sealsed töötajad saaksid edastada vajalikud dokumendid (näiteks info eelmise  veoringi  dokumentide kohta), et teha kindlaks, kas ooteaja tingimused on täidetud.

Juhil ei ole kohustust esitada tõendeid varasemate kabotaažvedude kohta (eelmine veoring) enne saabuvat rahvusvahelist vedu (kui veok ei ole Rootsi territooriumil viibinud). Teeäärse kontrolli käigus on juhil lubatud võtta ühendust kontoriga artikli 8.4 a kohaselt.

12. Kui juht unustab CMR-ile märkida haagise registreerimisnumbri, kas trahv 60 000 SEK on rikkumisega proportsionaalne?

See on kohtu otsustada. Praegu rakendame kõigi kabotaažvedudega seotud rikkumiste eest sama trahvi.

13. Kas Rootsi käsitleb kombineeritud veo puhul kaubavedu sadamast 150 km raadiuses kabotaažveona?

Jah. See on sätestatud Rootsi riiklikus määruses SFS 1998:786 3f §.
Määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 8 kabotaažvedude kohta sätestatu kehtib ka tasulistele vedudele, mis moodustavad kombineeritud veo maanteeetapi ja mida tehakse eranditult Rootsis.

14. Kuidas Rootsis ooteaega arvestatakse? Millal see täpselt algab (pärast kabotaažvedu) ja millal see lõpeb?

Vt komisjoni küsimuste ja vastuste dokumendi punkti nr 10 (meil kehtivad samad reeglid).

Kabotaažieeskirjad, mida kohaldatakse alates 21. veebruarist 2022 (europa.eu)

Ooteaeg algab kabotaažveo lõpetamisel enne vastavast liikmesriigist lahkumist. Kui ühe kabotaažveo käigus on mitu mahalaadimiskohta, tuleks arvesse võtta viimast mahalaadimist. Samuti tuleks sel juhul arvesse võtta kalendripäevi, mitte ainult 24-tunnist ajavahemikku. Seega algab neljapäevase ooteaja arvestamine kella 00.00-st päeval, mis järgneb viimasele kabotaažveole vastavas liikmesriigis, või viimasele mahalaadimisele, kui mahalaadimiskohti on mitu, ja lõpeb neli päeva hiljem kell 23.59.

15. Kas ooteajal tohib Rootsis rahvusvahelist kaupa vedada?
Näiteks kui lõpetan  kabotaažveo ja lahkun Rootsist (algab ooteaeg) 1. novembril 2022, kas ma võin siis naasta Rootsi 3. novembril 2022 ja maha laadida Eestist Rootsi veetud kauba, oodata 6. novembrini 2022 ja seejärel alustada kabotaažvedu Rootsis?

Jah (kuid 6. november 2022 ei tohi olla laupäev, pühapäev või riigipüha), kuid peate esitama kõik tõendid artikli 8.3 kohaselt.

16. Kas tühisõitu mahalaadimiskohast pealelaadimiskohta peetakse Rootsis kabotaažveoks? Näiteks kui ma laadin rahvusvahelised kaubad maha Rootsis punktis A ja siis sõidan tühja haagisega pealelaadimispunkti B. Kas tühisõitu nende kahe punkti vahel (punktist A punkti B) peetakse Rootsis kabotaažveoks?

Vt vastust küsimusele nr 5.

Kas vastus on erinev, kui veok ja haagis kuuluvad vedajale ja kui haagis on ekspediitori oma ja haagis on vedaja oma?

Ei, oluline on see, kas veate tühja haagist  tasu eest või mitte.

Juhi sõidu- ja puhkeaja nõuded

1. Milliseid dokumente peab veoettevõtja koostama ja arhiveerima, et tõendada teeäärse kontrolli raames, et ettevõte on oma töö korraldanud nii, et juht saaks iga nelja nädala tagant Eestisse naaseda, kuid juht on otsustanud, et ta ei taha Eestisse naaseda ja soovib veeta oma puhkeaega Rootsis?

Veoettevõtjad korraldavad ja kavandavad juhi naasmise nelja nädala jooksul pärast rahvusvahelist vedu. Samuti peab veoettevõtja dokumenteerima, kuidas ja millal nad juhile naasmise võimalust pakkusid. Pakkumine peaks sisaldama teavet planeeritavate marsruutide ja reisiaja kohta. Naasmine tuleks kavandada nii, et juht veedaks vähemalt ühe regulaarse iganädalase puhkeaja või üle 45-tunnise iganädalase puhkeaja juhi põhiasukohas või elukohas. Rahvusvaheliste vedude puhul tuleks naasmine korraldada ja planeerida iga nelja järjestikuse nädala tagant. Asjakohased dokumendid hõlmavad organiseerimist ja planeerimist. Kui juht ei soovi naaseda, peab ka selle dokumenteerima.

2. Kas juht peab Rootsis teeäärse kontrollimise raames esitama tõendid selle kohta, kus ta veetis oma tavapärase iganädalase puhkeaja (45 tundi)?

Juht on kohustatud oma regulaarse iganädalase puhkeaja veetma määruse kohaselt, kuid teeäärse kontrolli käigus ei nõuta selle kohta tõendeid.

3. Kes vastutab ja keda karistatakse Rootsis määruse 561/2006 artikli 8 lõike 8 nõuete mittetäitmise eest? Veoettevõtja või juht või mõlemad?

Määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 10 kohaselt on veoettevõtjad kohustatud juhtide töö korraldama nii, et juhid saavad kinni pidada määruses sätestatud reeglitest, samuti on juhid kohustatud täitma määrust.
Rootsi Transpordiagentuur vastutab veoettevõtjatele haldus-/sanktsioonitasude väljastamise eest, kui Rootsi politsei tuvastab artikli 8 lõike 8 nõuete rikkumisi
ja neist teatab.
Samuti vastutab juht määruse reeglitest kinni pidamise eest.   

4. Miks eiratakse Rootsis Euroopa Komisjoni selgitust, mis lubab juhti trahvida vaid juhul, kui juht tabatakse vahetult iganädalast puhkeaega (45 h) veetmast sõiduki salongis? Teada on vähemalt seitse juhtumit, kus juht on saanud Rootsis trahvi iganädalase puhkeaja sõiduki salongis veetmise eest, kuid mitte ühelgi juhul pole juhti autos magamast tabatud. Kui juhid selgitasid, et veetsid iganädalase puhkeaja Rootsis või Norras elava sõbra või tuttava juures, peeti seda teavet ebausutavaks ja juhti trahviti kuni 40 000 Rootsi krooniga. Tekib küsimus, kas Rootsi kontrolliametnikul ei ole kohustust seda rikkumist tõendada?

Euroopa Komisjon uuendab praegu küsimuste ja vastuste dokumenti sõiduki kabiinis regulaarse iganädalase puhkeaja veetmise keelu jõustamise kohta.
Rootsis rakendatav keeld on kooskõlas Euroopa Komisjoni uute seisukohtadega artikli 8 lõike 8 jõustamistavade kohta.
Rootsi Transpordiagentuur ei saa üksikjuhtumeid sel viisil kommenteerida, kuid tooksin välja, et teeäärse kontrolli käigus tehtud sanktsiooniotsused ei ole lõplikud.
Rootsi transpordiamet uurib juhtumeid ja lubab veoettevõttel enne lõpliku trahviotsuse tegemist oma seisukohad esitada. Pärast seda on võimalik otsus edasi kaevata halduskohtusse.

6. Kuidas on võimalik täita CMR konventsiooni artikli 17 punkti 1, mis sätestab vedaja vastutuse kauba säilimise eest, kui majutuskoha läheduses (kus juht oma kohustuslikku puhkeaega veedab) ei ole valvega parkimisalasid?

Vastutus kauba eest on seotud teenuse saajaga ja selle eest ei määrata sanktsioone. Selle eest vastutab veoettevõte.