Ülevaade Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud lepingust seoses kaubavedudega maanteel

Alates 1. jaanuarist 2021 reguleerib Euroopa Liidu (edaspidi EL) ja Ühendkuningriigi (ÜK) vahelist kaubavedu maanteel 2020. aasta detsembri lõpus sõlmitud kaubandus- ja koostööleping. Lepingu tekst avaldati 31. detsembril 2020  EL-i Teatajas

Järgnevalt on toodud ülevaade, kuidas eelpool nimetatud leping reguleerib EL-i ja ÜK vahelist kaubavedu maanteel.

Kaubavedude korraldamise üldpõhimõtted ja nõutavad dokumendid  

Eesti vedaja saab korraldada mootorsõiduki või autorongiga, mille lubatud täismass on üle 3,5 tonni ja mille suurim lubatud kiirus on üle 40 km/h, kahepoolseid kaubavedusid Eesti ja ÜK vahel ja transiitkaubavedusid läbi ÜK territooriumi ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja alusel. Samuti võimaldab leping Eesti vedajal korraldada kaubavedu mis tahes EL-i liikmesriigist ÜK-i ja vastupidi ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja alusel. Kui Eesti vedaja sõidab ÜK territooriumile kaubaga, siis pärast selle kauba täielikku mahalaadimist avaneb Eesti vedajale õigus teha ÜK territooriumil kaks ÜK sisest kaubavedu (nn kabotaažvedu) 7 päeva jooksul. Kui Eesti vedaja sõidab ÜK territooriumile tühjalt, siis ÜK sisest kaubavedu teha ei tohi. Kui Eesti vedaja teostab kaubavedu kolmandast riigist ÜK-i (näiteks Ukrainast ÜK-i) või vastupidi, toimub vedu CEMT-i veoloa alusel. Tegemist on CEMT-i multilateraalse lepinguga, millega on ühinenud nii Eesti kui ÜK.

Eelpool kirjeldatud veo teostamisel tuleb ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja hoida mootorsõidukis ning see tuleb esitada kontrollametniku nõudmisel.

Ilma ühenduse tegevusloata võib teostada järgmisi autovedusid:

1. postivedu universaalteenusena;
2. kahjustatud või rikkis sõidukite vedu;
3. kuni 20. veebruarini 2022 kaupade vedu mootorsõidukitega,  mille  lubatud  täismass  koos haagistega ei ületa 3,5 tonni;
4. alates 21. veebruarist 2022 kaupade vedu mootorsõidukitega, mille lubatud täismass koos haagistega ei ületa 2,5 tonni;
5. ravimite, aparaatide, seadmete ja muude hädaabina meditsiiniabi osutamiseks vajalike esemete vedu, eelkõige seoses loodusõnnetuste ja humanitaarabi osutamisega;
6. kaubavedu sõidukitega, kui on täidetud järgmised tingimused:

(i) veetav kaup on ettevõtja omand või veoettevõtja on selle müünud, ostnud, rendile andnud või rentinud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või parandanud; 

(ii) veo eesmärk on toimetada kaup ettevõtja valdustesse või sealt välja või vedada seda ettevõtja valduste piires või väljaspool veoettevõtja valdusi tema enda vajaduste täitmiseks;

(iii) sellisteks vedudeks kasutatavaid sõidukeid juhivad töötajad, kes on tööle võetud ettevõtja poolt või antud tema käsutusse lepingulise kohustuse alusel;

(iv) kaupu vedavad sõidukid kuuluvad ettevõtjale või on tema poolt järelmaksuga ostetud või renditud ning

(v) selline vedu on üksnes veoettevõtja lisategevusala.

Autojuhi ametialase pädevuse tõendamine

ÜK-ga seotud kaubavedude teostamisel peab autojuht olema läbinud ametialase kohustusliku alusõppe ja jätkuõppe ning sooritanud vastava eksami. Ametikoolituse läbimist on võimalik tõendada juhiloaga, millele on vastavate juhiloakategooriate juurde tehtud vastav märge, mis tõendab kutsetunnistuse (pädevustunnistuse) omamist ja näitab selle kehtivuse lõppkuupäeva. Kui autojuhi juhiloal vastav märge puudub, peab juhil olema kaasas kutsetunnistus (pädevustunnistus), mis vastab ELi ja ÜK lepingu lisas toodud mallile.

Mis tahes muu kutsetunnistuse mall võib olla vastuvõetav tingimusel, et maanteetranspordi erikomitee tunnustab seda samaväärsena.

Nõuded autojuhi sõidu- ja puhkeaegadele

ELi ja ÜK vaheliste kaubavedude osas kehtivad lepingu kohaselt autojuhi sõidu- ja puhkeaegadele suures osas samaväärsed nõuded, mis kehtivad EL-s vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 561/2006 ja määrusele (EÜ) nr 165/2014.

Kui rahvusvaheline kaubavedu toimub osaliselt väljaspool ELi või ÜK territooriumi kohaldatakse kogu teekonna suhtes rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalast Euroopa kokkulepet (AETR), mis sõlmiti 1970. aasta 1. juulil Genfis.

Nõuded autojuhi lähetamisele

Kui Eesti vedaja korraldab ÜK territooriumil sisevedu ehk kabotaažvedu, rakenduvad autojuhi suhtes ELi ja ÜK vahelisest lepingust tulenevad lähetamise nõuded.

Vedaja peab tagama võrdse kohtlemise põhimõtte alusel ÜK territooriumile lähetatud juhile töötingimused, mis on sätestatud tööülesannete täitmise koha järgse õigus- ja haldusnormidega ja/või üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega, mis käsitlevad järgmist:

1. maksimaalset tööaega ja minimaalset puhkeaega;
2. tasulise põhipuhkuse minimaalset pikkust;
3. töötasu, sh ületunnitöötasu; seda punkti ei kohaldata täiendavate kutsealaste vanaduspensioniskeemide suhtes;
4. töötervishoidu, -ohutust ja -hügieeni;
5. rasedate või hiljuti sünnitanud naiste ning laste ja noorte töötingimuste suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid;
6. meeste ja naiste võrdset kohtlemist ning muid mittediskrimineerimise sätteid.

Töötasu mõiste määratletakse ÜK siseriikliku õiguse ja/või tava alusel.

ÜK peab avaldama kooskõlas oma siseriikliku õiguse ja/või tavaga ühel ametlikul riiklikul veebisaidil teabe töötingimuste kohta, sealhulgas töötasu oluliste koostisosade kohta, nagu on ELi ja ÜK vahelises lepingus sätestatud ja kõigi muude töötingimuste kohta.  Asjaomane teave peaks eelkõige hõlmama töötasu erinevaid miinimummäärasid ja töötasu koostisosi, maksmisele kuuluva tasu arvutamiseks kasutatavat meetodit ja, kui see on asjakohane, erinevatesse töötasu kategooriatesse liigitamise kriteeriume.

Vedaja esitab autojuhi lähetusdeklaratsiooni ELi siseturu infosüsteemi (IMI) ühendatud avaliku liidese kaudu. Autojuhtide lähetusnõuete täitmise tagamiseks vajalikud haldus- ja kontrollinõuded jõustuvad alates 2. veebruarist 2022.a.

Nõuded sõidukitele

Mootorsõiduki ja autorongi maksimaalsed massid ja mõõtmed on sätestatud ELi ja ÜK vahelise lepingu lisas ning tegemist on samaväärsete reeglitega, mis kehtivad EL-s.

Kui  Eesti vedaja mootorsõiduki või autorongiga veetakse või kavatsetakse vedada jagamatut lasti, võib ELi ja ÜK vahelises lepingus sätestatud maksimaalset massi või mõõtmeid ületav mootorsõiduk või autorong liikuda ÜK-s ainult eriloa alusel, mille annab välja ÜK pädev asutus.

Sõidukite standardsetes paakides ja erikonteinerites sisalduv kütus, mis on ajutiselt imporditud  ning mida kasutatakse vahetult nii edasiliikumiseks kui ka vajaduse korral jahutussüsteemi või muu süsteemi kasutamiseks veo ajal, ning mootorsõidukis olevad ja selle normaalseks tööks veo ajal vajalikud määrdeained vabastatakse tollimaksust ning muudest maksudest ja lõivudest, nagu käibemaks ja aktsiis, ja nende suhtes ei kohaldata impordipiiranguid.

Autoveoalased rasked rikkumised

ELi ja ÜK vahelises lepingus on määratud kindlaks, et poolte pädevad asutused vahetavad andmeid autoveoalastes rasketes õigusrikkumistes süüdimõistmiste kohta. Kõige raskemate autoveoalaste õigusrikkumistena käsitletakse ELi ja ÜK vahelises lepingus samu õigusrikkumisi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 IV lisas. Ülejäänud raskete autoveoalaste õigusrikkumiste loetelu määrab kindlaks maanteetranspordi erikomitee.  

Maanteetranspordi erikomitee

ELi ja ÜK lepingu kohaselt moodustatakse maanteetranspordi erikomitee, mis hakkab täpsustama lepingu detaile ja läbi töötama uusi reguleerivaid meetmeid.