Autovedajate valupunktid: aktsiisid, võõrtööjõud, päevarahad...millised on erakondade seisukohad neis küsimustes?

Autovedajate valupunktid: aktsiisid, võõrtööjõud, päevarahad...millised on erakondade seisukohad neis küsimustes?

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) esitas logistikauudiste vahendusel erakondadele viis valimiseelset küsimust teemadel, mis autovedajaid kõige enam pitsitavad. Vastas viis erakonda, millised on nende seisukohad antud küsimustes?   

ERAA formuleeris erakondadele viis konkreetset küsimust koos taustaselgitustega, miks üks või teine küsimus neile antud hetkel nii oluline on. Kolme suuremat erakonda: EKRE, Keskerakond ja Reformierakond ette antud tähtajaks oma vastuseid ei saatnud, küll aga ülejäänud viis.

Küsimustele erinevate erakondade poolt vastasid:

Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) – erakonna aseesimees Riina Sikkut

Eesti 200 (E200) - Transpordi ja liikuvuse ekspert Joel Jesse

Parempoolsed - juhatuse liige Siim Kiisler

Eestimaa Rohelised (Rohelised) – Timur Sagitov

Isamaa – erakonna liige Kristjan Järvan

1. Millisena hindate Eesti riigi strateegia seisukohast raskeveokitega kaubavedu maanteel?

(ERAA selgitus: Riiklikes arengukavades ja programmides on maanteetransport suhteliselt tähelepanuta ; Riigi julgeoleku seisukohast on toimiv kohalik transpordisektor äärmiselt oluline (kütuse- ja toiduainete vedu, sõltumatus võimalikest terroriaktidest taristu suhtes jne) ; Euroopa Komisjon on transpordisektori nimetanud riikliku tähtsusega majandussektoriks)

SDE: Rahvusvaheliste autovedude puhul on sektoril mureks nii autojuhtide puudus, liikuvuspakett, autorongide lubatavus ning lähitulevikus ka üleminek alternatiivsetele kütustele. Riik peab looma ühelt poolt hea konkurentsikeskkonna - logistikavaldkonna digitaliseerimine, kaasaegne laadimis- ja tankimistaristu, teedevõrk ning riiklik tellimus auto- ja bussijuhtide ametiõppes. Samas on rahvusvahelise kaubaveo liigutamine senisest suuremas mahus raudteele säästliku liikuvuse mõttes Eesti jaoks vajalik, kohalikud veod jäävad rohkem maanteele. 

E200: Kaubavedu maanteedel on kindlasti oluline ja see ei kao, aga alati tuleb otsida ka alternatiivseid võimalusi, seda eriti pikematel distantsidel. Osade kaubagruppide osas saab tõenäoliselt rääkida ka riigisiseselt alternatiivide olemasolust, mille võimalikkust on viimasel ajal tõestanud ka Operail.  

Parempoolsed: Raskeveokitega teostatav kaubavedu on oluline varustuskindluse tagaja. Kaubaveo kiiruse ja turvalisuse tagamiseks tuleb valmis ehitada neljarealine Via Baltica ja Tallinna-Tartu maantee.  

Rohelised: Transpordile tuleb pöörata rohkem tähelepanu. Peamised tegevussuunad on liiklusohutus, keskkonnasõbralikkus ning konkurentsivõime. Tahame lubada pikemaid autoronge, nagu Soomes ja Rootsis.

Isamaa: Eesti on ja jääb hajaasustusega riigiks. Inimesed tahavad elada meie kauni ürgse looduse keskel ja neile peab seda võimaldama, jättes elutähtsad teenused neile sinna kättesaadavaks. Kui internet ja telepilt võib talumajapidamisse kohale jõuda ka läbi õhu, siis kaupa ei saa transportida muudmoodi kui füüsiliselt. Olles suhelnud erinevate transpordiettevõtetega, on nad rääkinud, kuidas tarneahelad hakkavad muutuvad järjest lühemaks ja seega tuleb aina rohkem mängu transport veokitega.

Kriitiliseks pudelikaelaks meie kaubavedudele on Tallinn-Pärnu-Riia maantee. Tõenäoliselt kõik seal liigelnud on puutunud kokku nende veokite massidega, mis antud trassil liikvel. On arusaadav, et järgnevad aastad saavad olema just finantsküsimustes keerulised, sest väga suur rõhk läheb julgeolekuolukorda arvestades meie riigikaitse tugevdamiseks, kuid Isamaa kavatseb seista selle eest, et neljarealiste põhimaanteede väljaehitamine jätkuks ning ka madalama koormusega teed saaksid kõvakatte.

2. Kui oluliseks peate tänapäevase maanteetaristu väljaehitamist Euroopa suunal?

(ERAA selgitus: Hinnanguliselt jõuab 88% kaupadest inimesteni maanteetranspordi abil ; Ülekoormus Via Baltical on suur oht meie liiklusturvalisusele)

SDE: Kahtlemata on kaasaegsed ühendused, nii maantee kui ka kiire raudtee, tähtsad. Järgmise nelja aasta jooksul on teehoiu ja tee-ehituse lisaraha vajadus umbes miljard eurot, sh Via Balticale. 

E200: Via Baltical on suur raskeveokite osakaal võrreldes teiste põhimaanteedega, aga riigina peame vaatama maanteede ja raudteede arendamist kompleksselt, kuna vahendid on piiratud ja sellest tulenevalt tuleb arendada vajaduspõhiselt, et sotsiaalmajanduslik kasu oleks suurim. Täna on riik seadnud prioriteediks ehitada välja Rail Baltic raudtee, mis võimaldab uue kümnendi alguses suunata osa tänasel põhimaanteedel liikuvast kaubamahust raudteele. Raudteetransport on keskkonnasõbralikum ja aitab vähendada põhimaanteede liikluskoormust, sh võimaldab Eesti vedukil võtta mööda RB raudteed saabunud treiler Kesk-Euroopas järgi ja toimetada kliendini, ilma et ta peaks kulutama ettevõtte raha autorongiga Balti riike läbides.    

Parempoolsed: Toetame Tallinn-Pärnu maantee ehitamist neljarealiseks. Peame õigeks jätkata ettevalmistusi Tallinn-Helsinki tunneli rajamiseks, eeskätt pikaajaliselt jätkusuutliku rahastusmudeli leidmiseks.

Rohelised: Tallinn-Pärnu maanteed tuleb laiendada. Arvestades seda, et teedeehituse rahastamine kuivab kokku, tuleb tõsiselt kaaluda teede laiendamist 1+2 (möödasõidurajaga) süsteemil. See lahendus tõstab liiklusohutust ja läbilaskevõimet ning säästab raha, aega ja maavarasid. Oleme kriitilised Rail Balticu suhtes. Me ei usu, et väga palju kaupa läheb üle veoautodelt rongidele.

Isamaa: Vahel tekib juba tunne, et see Rail Balticu ootamine ei lõppegi ära – valmimistähtaeg lükkub pidevalt edasi. Loomulikult sõltub palju ka meie Läti ja Leedu sõprades, kes ilmselgelt prioriseerivad enda ühendamist lõunasuunal ning meie suunal ühenduste ehitamine on paraku teisejärguline küsimus. Eks aeg annab aru. Igatahes ei ole meil vähemalt lähiaastateks ühendusteks Euroopaga muud alternatiivi kui maanteetransport. Sealjuures tuleb maanteetaristu arendamist vaadata ka kui regionaalpoliitilist meedet, mis lubab Eesti inimestel elada, kus nad soovivad, ja käia tööl või koolis mõnes suuremas tõmbekeskuses. Kiirem ja sujuvam ühendus Tallinna ja Pärnu vahel ning sealt edasi Läti piirini peab olema teedeehituses fookuses.

3. Kas teie hinnangul on Eestis tagatud erinevates sektorites võrdne kohtlemine võõrtööjõu kasutamise osas? Kui ei, siis mida kavatsete muuta?

(ERAA selgitus: IT sektor on hetkel eelistatud teiste, strateegiliselt sama tähtsate või veelgi olulisemate sektoritega võrreldes ; Eesti mitmete sektorite konkurentsivõime naaberriikidega võrreldes on kehvemas seisus, kuna sealsed reeglid võõrtööjõu kasutamisele on meiega võrreldes leebemad.)

SDE: Tõepoolest on Eesti sisserändepoliitika olnud konservatiivne, kuid eranditega IT-le ja start-up ettevõtetele. Eesti pikaajaline mure on tööjõupuudus ning see ei muutu ka tulevikus. Me ei pea realistlikuks sisserändereeglite olulist leevendamist, nii et kõigi sektorite jaoks on automatiseerimine ja digitaliseerimine tööjõuvajaduse vähendamiseks vajalik. 

E200: Sellele küsimusele vastamiseks tuleks esmalt analüüsida meie regiooni teiste liikmesriikide  veoautojuhtide töötasusid ja tingimusi põhjalikumalt ning küsida siis, miks meie inimesed, sh noored ei ole valmis hakkama autojuhiks. Kui analüüsi käigus selguks, et meil on tõesti võrdse kohtlemise osas vajaka jäämisi ning meie autovedajad on  teinud endast kõik oleneva, et maksta Eesti autojuhtidele konkurentsivõimelist töötasu, siis kindlasti oleme valmis vaatama õigusloomesse sisse, et reegleid täpsustada, mis parandaks meie vedajate konkurentsivõimet, aga siinkohal ei tohi olla vedajate eesmärgiks saada ainult odavat tööjõudu.

Parempoolsed: Täna kahjuks ei ole võrdset kohtlemist. Parempoolsed soovivad soodustada tarka rännet. Eesti vajab arenguks ja uueks kasvuks nii tippspetsialiste kui oskustöölisi, kel on motivatsioon teha tööd ja luua uut lisandväärtust. Kehtestame Austraalia eeskujul sisserände punktisüsteemi, et soosida Eestile vajalikku ja kasulikku rännet. Punktisüsteemis annavad sisserändajale eelise sobiv haridus ja Eesti tööturu vajadusele vastavad oskused.

Rohelised: Jah, transpordi- ja tööstusesektoris on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Eelistame eeskätt automatiseerimist. Töölõikudes, kus sellest ei piisa, tuleb tuua sisse tööjõudu välismaalt. Praegused sisserände kvoodid on vananenud ja takistavad riigi arengut.

Isamaa: Võõrtööjõu kasutamine Eestis peab olema kontrolli all, sest Eesti enda inimeste tööpuudus on kriiside mõjul kasvanud ning prioriteet on nende tööjõuturule tagasi saamine. Võõrtöölisi tuleb kasutada sektorites, kus on Eesti majandusele suur lisaväärtus ja meil endal puudu vastava valdkonna spetsialistidest. Täna saab pooleteisekordse keskmise palgaga spetsialiste tuua Eestisse sisuliselt piiramatult. Madala kvalifikatsiooniga tööjõu sisse toomine viiks meie majandust vales suunas – meil on vaja liikuda kõrgema lisandväärtuse poole.

4. Kuidas kavatsete tagada Eesti maanteetranspordisektori konkurentsivõime EL lähiriikidega võrreldes?

(ERAA selgitus: Eesti päevaraha maksmise süsteem on muutmata kujul kehtinud juba 14 aastat ning inflatsioonile alla jäänud. Toonane 50 euro väärtus tänases kontekstis on 78 eurot ;  Ainult Eestis on erisused kuu lõikes päevaraha summades (15 päeva 50 eurot, 16 päeva 32 eurot) ; Paljudes riikides on kasutusel indekseeritud päevarahade süsteem, mis muutub ajas vastavalt inflatsioonile). 

SDE: Kõiksugu absoluutsummas fikseeritud tasud vajavad hinnatõusu tõttu üle vaatamist, kaasa arvatud seni kehtivad päevarahad.

E200: Tegemist on väga ettevõttevaenuliku süsteemiga, mis Lätis ja Leedus on ammu ära muudetud. Nõustun, et ühegi tasu suurus ei tohi olla muutmata 14 aastat, on see siis autojuhi päevaraha või riigiteenustel riigilõivu suurus, aga ka siin tuleks esmalt analüüsida meie regiooni teiste liikmesriikide veoautojuhtide töötasusid ja tingimusi põhjalikumalt ning mitte ainult Läti ja Leedu, vaid vaadata ka laiemalt põhjamaid. Mis on päevarahade eesmärk? Kindlasti peame hoiduma sellest, et päevarahadest saab autojuhi põhipalga maksuvaba lisatasu. w

Parempoolsed: Maanteetranspordi sektori konkurentsivõime tagamiseks tuleb analüüsida lähinaabrite teetasupoliitikat ning leida mõistlik ühtlustatud lahendus. Kontrolli Eestit läbivate välisettevõtete raskeveokimaksu tasumise üle tuleb tõhustada, et meie ettevõtted ei oleks halvemas konkurentsiolukorras.

Rohelised: Kõigepealt tuleb jälgida, et kütuseaktsiis ei erineks väga palju naaberriikidest. Arvestades inflatsiooni, eriti viimase aasta jooksul, leiame, et praegused päevaraha määrad vajavad tõstmist. Toetame iga-aastast korralist indekseerimist. Soovime, et ametiühingud oleksid aktiivsemad, nõudes töötajatale õiglast palka. Tuleb vältida olukordi, kui suur osa töötasust makstakse päevarahana, sest see on riigi ja töötaja petmine.

Isamaa: Taristu on siinkohal kõige kesksem küsimus. Kui on tee, siis saab ka liikuda. Isamaa lubab oma valimisprogrammis praegust päevarahade süsteemi ajakohastada. Samas tuleb silmas pidada ka vaba turumajanduse põhimõtteid: seaduses on kirjas miinimummäärad ja on ettevõtjate otsus, kas nad jäävad ette nähtud miinimumi juurde või väärtustavad oma töötajaid rohkem. Mõistagi tekib siinkohal maksuküsimus ja just selle korrastamine on riigi ülesanne.

5. Milline on teie erakonna aktsiisipoliitika rohepöörde läbi viimiseks transpordisektoris? Kuidas kavatsete toetada rohepööret, et maanteetranspordi konkurentsivõime ja elujõulisus samal ajal säiliks?

(ERAA selgitus: HVO-diislikütus on kõige lihtsam võimalus ettevõtetel alustada rohepöörde elluviimisega nõudeid ilma uutesse ja kallitesse tehnoloogiatesse investeerimata, paraku on see on liiga kallis selleks, et ettevõtted jaksaksid seda kulu enda kanda võtta ; Eesti strateegiline suund on soodustada biogaasi levikut, laienedes oma aktsiisisoodustusega (10% diiislikütuse aktsiisist) ka fossiilsetele maagaasidele, mis ei soodusta kuidagi rohepööret ; Planeeritud aktsiiside tõus kulmineerub aastal 2027, mil maanteetranspordile hakkavad kehtima ka CO2 saastetasud. Nende kahe koosmõjul pannakse sektor eriti ränga koormuse alla kui ülejäänud riigid aktsiisitõusudega kaasa ei tule.)

SDE: Sotsiaaldemokraatide programmis on välja toodud plaan soodustada alternatiivsete keskkonnasäästlike kütuste tootmist ja kasutamist transpordis. Transpordis on heite vähendamise Eesti jaoks kõige keerulisem ning on vältimatu, et aktsiisimäärad on biogaasi, HVO ja teiste sünteetiliste kütuste puhul madalamad kui fossiilse gaasi ja kütuse puhul, et anda hinnaeelis rohelisemale valikule. 

E200: Rohepööre on meile kindlasti oluline, aga aktsiiside suuruste määramisel peame alati arvestama Euroopa suuniseid ja oma naaberriikide aktsiisipoliitikat, et vältida olukord, kus vedajad hakkavad eelistama tankimisel naaberriikide tanklaid, kuna oma koduriigis ei ole kütusehind enam konkurentsivõimeline – kogemused Eesti riigil juba selles osas on ning meie soovime edaspidi selliseid olukordi vältida.  

Parempoolsed: Aktsiiside muutmisel peab alati hindama võimalike välismõjude muutust ning teiste riikide, eeskätt lähiriikide aktsiisipoliitikat, et mitte Eestit panna halvemasse konkurentsiolukorda. Oleme näinud lähiminevikust, kui kahjulik mõju võib olla Eesti riigieelarvele arutu aktsiisipoliitika, mis ei arvesta lähiriikide aktsiisikeskkonda. Maanteetranspordist saab viia osa üle elektrile, biogaasile või tulevikus vesinikule, mis vähendab transpordisektori jalajälge ning aitab tagada konkurentsivõimet. Uute tehnoloogiate kasutuselevõttu tuleb soodustada, samas ei tähenda see sotsialistlikku käsumajandus. Euroopa roheleppe elluviimine peab olema ühtlasi uue majanduskasvu loomine.

Rohelised: Nagu varem öeldud, tuleb jälgida aktsiiside suurust naaberriikides. HVO diisli liiter on hetkel 30 senti kallim kui fossiilne. Võiks mõelda käibemaksu langetamisele. Toetame niisuguse biokütuse kasutamist, mille tooraineks on jäägid, nagu praegusel HVO diisli puhul. Juhul, kui biokütuse tooraine on toodetud toidukultuuridest, kasvatatud toidukultuuride asemel, või seotud metsa hävitamisega (palmiõli) siis see on puhas rohepesu. Eestis on biometaani tootmisel suur potentsiaal. Soovime, et tulevikus oleks suur rohevalik transpordis - elekter, vesinik, HVO diisel ja biometaan. Viimased kaks sobivad hästi busside ja veoautode jaoks. HVO diisel sobib tavalisele diiselmootorile. Juba on saadaval ka CNG ja LNG transpordivahendid.

Isamaa: Plaanitav Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem ETS2, mis viib heitekaubanduse alla ka transpordiks kasutatava kütuse, toob kaasa euroliidu idariikide ääremaastumise ja siinsete ettevõtete konkurentsivõime märgatava kukkumise. Kahjuks on eelnevad valitsused muutnud Riigikogu Brüsselist tulevate dokumentide kummitempliks ja Eesti huvisid pole kaitstud. Isamaa seisab sellisele lähenemisele vastu. Rohepöörde eesmärkide täitmine ei tohi olla mehaaniline kuhugi tabelisse linnukeste tõmbamine, vaid see peab arvestama ka regiooni reaalsete võimaluste ja huvidega, mistõttu kõik muutused peavad olema pikalt ette planeeritud, et ettevõtjatel säiliks investeerimiskindlus.