ERAA esindajate kohtumisest taristuministriga
ERAA esindajatel oli 8.oktoobril 2024.a. võimalus kohtuda transpordivaldkonna eest vastutava taristuministri Vladimir Svetiga. Kohtumisel arutati autoveovaldkonna probleeme ja võimalusi Eesti ettevõtjate konkurentsivõime parandamiseks.
Alljärgnevalt ülevaade olulisematest teemadest ja küsimustest, mida kohtumisel käsitleti ning ettepanekutest, mis esitati.
Transport on Eesti väliskaubandusbilansis TOP3 tegevusala, millega luuakse tegelikult majanduskasvu ja koos sellega kogu riigi rikkust. Transpordi ja logistika sektor annab tööd 60000 inimesele, mis moodustab ligi 10% kõigist eesti töötajatest ning panustab ligikaudu 2 miljardi euroga Eesti majanduses loodud lisandväärtusesse. Vähegi soosivamatel kasvule suunatud tingimustel võiksime eksportiva teenussektorina veelgi rohkem väliskaubandustulu teenida.
Rahvusvahelised autovedajad konkureerivad rahvusvahelisel turul teiste riikide vedajatega ning vajavad samaväärseid konkurentsitingimusi. Maanteekaubavedu on majanduse ja ühiskonna toime seisukohalt kriitilise tähtsusega taristu osa ja siin ei saa lootma jääda ainult välisvedajate abile. Oluline on rõhutada transpordiettevõtete järjepidevust ning varustuskindlust, mis on eriti oluline kriiside korral, mida oleme viimasel ajal korduvalt kogenud. Eestis peab säilima iseseisev transpordivõimekus. Vastasel korral saab meist maanteetransporditeenust importiv riik ja see on tõsine julgeolekurisk riigile.
Autojuhtide puudus, võõrtööjõu kasutamise piirangud
Üle 40% juhtidest vanuses 55+, alla 5% kuni 25.a. vanused, piisavat järelkasvu peale ei tule, rahvusvahelised veod, mis tähendavad piki kodust eeemaloleku perioode, ei kõneta tänaseid noori, sektori elujõulisuse säilitamiseks vajalik kaasata juhte kolmandatest riikidest. Eesti piirab oluliselt rohkem võõrtööjõudu kui nt Läti või Leedu. Eestis täna 2000 kolmandate riikide autojuhti, Leedus nt üle 80000 so 40x rohkem. Piirangute tõttu oleme sunnitud rentima juhte nimetatud riikidest, mis tähendab, et ka meie tööjõumaksud ei laeku Eesti, vaid nimetatud riikide tuludesse. Toetame teiste riikide majandust.
Eraldi teema Valgevene kodanike töölevõtmise lubamine, EST ei luba, kuid LT ja LV lubavad. Head, lojaalsed, kontrollitud BY autojuhid peavad Eestist lahkuma,sest nende lubasid ei pikendata.
Ettepanekud:
- Lubada Valgevene kodanikest autojuhtidele eesti ettevõtetes töötamiseks vajalike dokumentide (viisa, LTR) väljastamine ja pikendamine.
- Võõrtöölistest autojuhtidele riigi keskmise asemel sektori keskmise töötasu maksmine.
Kütuseaktsiisi tõus 2025 2026 / Heitmepõhine maksustamine
Kui naaberriigid ei tõsta aktsiisi, siis kolib rahvusvaheline vedaja tankimise Eestist ära ja maksutulud pigem vähenevad. Üks veok kasutab kuus keskmiselt 3000 liitrit kütust, nt 3000 veoki kütuse tarbimise pealt on aktsiisitulu ca 50 miljonit eurot aastas.
Oluline on aktsiiside hoidmine Läti ja Leeduga vähemalt samal tasemel, kuid arvestades, et Eesti teedel liigub iga päev ca 1000 välisriikide veokit, siis naabritest odavam kütusehind võiks meelitada ka nemad Eestisse tankima.
Diiselkütusel töötavatele raskeveokitele puudub täna ja lähitulevikus mõistlik ja jõukohane alternatiiv üleminekuks nullheitmega sõidukitele, samuti puudub ka piisav tankimistaristu alternatiivkütustel sõidukitele üleminekuks. Vaatamata sellele on võimalik juba täna sektori keskkonnajalajälge märkimisväärselt (kuni 90%) vähendada kasutades olemasolevates veokites taastuvtoorainest valmistatud diiselkütust (HVO). Selle kasutamise soodustamiseks tuleks vähendada HVO aktsiisimäära.
Ettepanekud:
- Heitmepõhine aktsiisimäär, taastuvtoorainest diiselkütuse (HVO) aktsiisimäära alandamine 25 sendi võrra liitri kohta;
- Ettevõtjatele diiselkütuse aktsiisi osaline tagastamine.
- Aktsiiside hoidmine samal tasemel võrdluses lähemate naaberriikidega (LV, LT).
Võõrvedajate järelvalve k.a. automaatkotroll
Eesti on ainuke riik, kus rikkumise eest karistuse saanud välisriigi ettevõttel või autojuhil lubatakse ilma trahvi tasumata teekonda jätkata. Üheski teises riigis ei lasta autot enne edasi sõita kui trahv on makstud, miks meil puudub võimekus seda rakendada ? Paneme ka oma riigis oma ettevõtjad halvemasse olukorda kui välisriikide ettevõtjad, kes teavad, et siin ei pea maksma teemaksu, sest seda ei kontrollita ja kui kontrollitakse, siis trahve ei pea ära maksma, sest ilma maksmata saab edasi sõita.
Ettepanekud:
- Välisriigi ettevõtjatelt trahvide kohapeal sissenõudmine;
- Teekasutustasu tasumise järelvalve automatiseerimine numbrituvastuskaameratega.
Veotellija vastutus
Koostöös Kliimaministeeriumi (KLMI) ja Maksu- ja Tolliametiga (EMTA) oleme algatanud läbirääkimised veondussektori maksukuulekuse parandamiseks ning võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks. EMTA analüüsi tulemusena teeme ettepaneku seadusemuudatuseks, mille tulemusena peab veotellija (ekspediitor) enne veo tellimist kontrollima veoettevõtte maksukuulekust ehk sedadusega ette nähtud maksu- ja palganõuetest kinnipidamist. Kontrollimise nõue peaks kehtima nii Eesti kui välisriikide veoettevõtjate suhtes.
Taristuplaneerimine ja rahastamine / Pikad autorongid
Jälgime murega riigi lühinägelikku poliitikat ja rahastamise vähendamist maanteetaristu korrashoiul ja arendamisel. Maanteede kvaliteet on riigi majanduse, ettevõtluskeskkonna, regionaalarengu ning inimeste toimetuleku ning heaolu tagamisel kriitilise tähtsusega. Oleme seisukohal, et kütuseaktsiisist, raskeveokimaksust ning teekasutustasust laekuv maksutulu tuleks 100% sihtotstarbeliselt suunata maanteetaristu korrashoidu ning arendamisse.
Ettepanek koostöös ELEA ja AL-ga: lubada pikemad (34m) ja raskemad (60t) autorongid Eesti teedele. Pikemad ja raskemad autorongid võimaldavad:
- Saavutada puhtam elukeskkond. Väheneb autorongide läbisõit ning keskkonnajalajälg;
- Leevendada autojuhtide puudust. Kaks juhti teeb ära kolme juhi töö.
- Suurendada transpordisektori efektiivsust ja konkurentsivõimet. Pikemad ja raskemad autorongid veavad korraga enam kui kolmandiku kaupa nii mahult kui kaalult. Sõitude suurem efektiivsus omab olulist majanduslikku mõju ja seega tähendab ka soodsamaid hindu lõpptarbijale.
- Vähendada liikluskoormust ja parandada elukeskkonda. Pikemate ja raskemate autorongide kasutuselevõtt toob kaasa üldise liiklustiheduse vähenemise, õhukvaliteedi paranemise ja mürataseme languse. Liikluskoormuse vähenemine olukorras, kus kaks autorongi teeb ära kolme autorongi töö, paraneb liiklusohutus.
